I am Zlatan
kas sa suudad kujutada. Ma olin närvis. Isa on isa ning ma olin mures, et see võib
kohtumine võib kujuneda natukene metsikuks ja ausaltöeldes see ei olnud ka
tasakaalukas. Isa läks õige pea käest ära. Ta hakkas sülge pritsima ja lõi rusikaga vastu
lauda :
"Kas mu poeg on hobune?"
Eih, loomulikult ei tundunud ma Hasse Borgile hobusena.
"Aga miks sa kohtled teda siis sellisena?"
"Me ei kohtle teda..."
See vaidlus läks niimoodi edasi ja lõpuks mu isa selgitas MFFile, et nad ei näe mind
enam. Ma ei mängi ühte sekundit kui minu lepingut ei arutata uuesti läbi. Hasse Borg
hakkas muutuma kahvatuks, ma saan aru sellest, ausalt. Sa ei jama isaga, ta on nagu
lõvi ja me saime 10 protsenti lepingusse, ning see tähendas palju. Kogu tänu selle eest
isale, ning see peaks olema õpetuseks, mis meeles püsiks. Agendid aga olid endiselt
vargad ning ma usaldasin Hasse Borgi. Ta oli mu mentor, nagu teine isa. Ta kutsus mind