Konspekt Botaanika raamatust
Hapniku vähesuse korral on vees rakkudevaelised õhuruumid suured, taimed sageli suurte
õhukäikudega.
Gaasivahetuse soodustamiseks on olemas kahesugused lehed veesisesed õrnad ja veepinnal
ujuvad nahkjad lehed.
Vastavalt lehtede asendile veepinna suhtes ja taime kinnitumisele veekogu põhjale jaotas Du
Rietz veetaimed järgmisteks rühmadeks:
1. Isoeedid põhja kinnituvad veesisesed taimed (penikeeled, lahnarohud).
2. Nümfeelid kinnituvad põhja, kuid on olemas veesisesed kui ka veepinnal ujuvad
lehed (vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel).
3. Elodeiidid vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed. Toitainete hankimine
toimub rippuvate juurte, varte ja lehtede pinnaga (vesikatk, vesihernes).
4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on
kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel).