NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel
kujul. [21]
Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on
liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on
neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust
ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on
12
mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev
vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise
ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama
kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud
rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga.
Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal.