36. Harper Lee ,,Tappa laulurästast" 37. Doris Lessing ,,Kuldne märkmeraamat" 38. Svend Age Madsen ,,Jutustada inimesi" 39. Thomas Mann ,,Võlumägi" 40. Gabriel Garcia Marquez ,,Sada aastat üksildust", ,,Armastus koolera ajal" 41. William Somerset Maugham ,,Kirev loor" 42. François Mauriac ,,Armastuse kõrb" 43. Daphne du Maurier ,,Rebecca" 44. Patrick McCabe ,,Lihunikupoiss" 45. Frank McCourt ,,Angela tuhk" 46. Ian McEwan ,,Lepitus" 47. Gustav Meyrink ,,Golem" 48. Henry Miller ,,Vähi pöörijoon" 49. David Mitchell ,,Pilveatlas" 50. Timo K. Mukka ,,Tabu" 51. Haruki Murakami ,,Norra mets" 52. Iris Murdoch ,,Võrgu all" 53. Robert Musil ,,Omadusteta mees" 54. Vladimir Nabokov ,,Lolita" 55. Ben Okri ,,Näljutatud tee" 56. George Orwell ,,Loomade farm", ,,1984" 57. Orhan Pamuk ,,Lumi" 58. Milorad Pavi ,,Kasaari sõnastik" 59. Viktor Pelevin ,,Tsapajev ja Pustota", ,,Genaratsioon P" 60. Luigi Pirandello ,,Heinrich IV" 61
(1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk: 1) võõrandunud maailm; 2) mäng absurdiga; 3) katse välja kutsuda ja allutada deemonlikke jõude. Oma monograafias „Grotesk ja selle kujutamine maalikunstis ja kirjanduses“ (1957) vaatles Kayser mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta „groteskivestjate koolkonda“ saksakeelses kirjanduses (Strobl, Ewers, Meyrink, Kafka). Autori järgi esineb Franz Kafka hilisemates teostes üleloomulikku vähe, kummastav on pigem just see, kuidas reaalsete üksikasjaliste muljete, elamuste, kuhjumine oma lakkamatuses hakkab tekitama mõistusele allumatut tunnet. Näiteks Kafka novell „Maa-arst“ (Der Landarzt). Teiseks eristas Kayser „groteski teatrit“ (il teatro del grottesco) sama ajajärgu (20. sajandi teisel ja kolmandal kümnendil) itaalia kirjanduses