Onomastika, nimekorraldus
Eesti
kohtade kolmekeelsed (eesti, saksa, vene) nimed tekitasid palju segadust ja
ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele
eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik
3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut
ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel
kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde
Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde
Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde
Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine:
1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere >
Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks,
1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms).
Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi