ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või
· Andid Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Argentinat. Andid on maailma pikim mäestik. · Kaljumäestik Kaljumäestik on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas. Mäestiku pikkus on umbes 4800 km Briti Columbiast Kanadas New Mexiconi USAs, laius kuni 700 km. Kaljumäestikust algavad Missouri, Colorado jõgi, Río Grande, Green River ja paljud teised jõed. · Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on mäestik Austraalias. Kulgeb idaranniku lähedal kaarena: mäestiku põhjaosa loode-kagu sihis, keskosa põhja-lõuna sihis, lõunaosa aga kirde-edela ja ida-lääne sihis. Kõrgus kuni 2228 meetrit · Atlas
annaabi.ee 
