Meursaulti ellusuhtumine Camus' ,,Võõras" on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjeldab peategelast Meursault' enne vangi minekut, teine osa kirjeldav tema muutumist vangis olles. Meursault's on raske muutusi leida, sest teis algab ja ka lõppeb tema ükskõikse suhtumisega ellu. Meursault on äärmiselt üksküikne, ta ei usu jumalat ega elu pärast surma. Teose alguses ei suuda ta ühtegi otsust teha. Kui Marie Meursault'lt küsib, kas ta ei sooviks temaga abielluda, on mees ükskõikne. Marie küsib ka, kas Meursault armastab teda, mille peale mees vastab, et sellel pole tähtsust, aga tundub, et ei armasta. Ta aina väidab, et ükskõik mis tegusid ta teeks, oleks elu ikka samasugune. Pärast ema surmagi ütleb Meursault, et elu ei ole muutunud. Enne mõrva mõistab ta ainult korraks võimaluse olemasolekut kas tulistada või mitte. Meursault on kõige suhtes ülimalt rahulik. Viha asemel tunneb ...
Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelnevast sündmusest sinna unustanud. Kui Meursaul jõudis teha ühe sammu araablase poole tõmbas too taskust noa välja ja suunas seda Meursauli poole. Meursaul teadis et kui ta
Meursault oli äärmiselt egoistlik inimene. Ta ei mõelnud mitte teo tagajärgedele tapetud araablase ja tema lähedaste jaoks, vaid sellele, kuidas see tema enda jaoks lõppes. Noormees ei mõelnud sooritatud mõrvast kui inimese surmast, ta mõtles sellest kui halbade tagajärgedega intsidendist. Noormehele määrati kohtus karistuseks surmnuhtlus, sest tema käitumine ei vastanud ühiskonnas aksepteeritavatele normidele. Meursaulti näol oli tegemist üdini ausa ja iseseisva inimesega, kes keeldus mängima nende reeglite järgi, mis ühiskond talle oli kehtestanud. Kohtupidamise lõpus kahjustas Meursaulti mainet fakt, et ta oma ema matustel ei nutnud, sama palju või isegi rohkem kui kuritöö ise. Meursault pani proovile ühiskonna moraalinorme ega kartnud surma. Temas nähti koletist. Mina arvan, et kohtumõistmisel loeb kõige enam siiski sooritatud kuritöö.
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset