Korduvalt kujutab töödes ka rikaste ja vaeste vastuolu. On ka usuteemalisi maale, kus kritiseerib vaimulike silmakirjalikkust. Arvukalt on maalinud ka portreid. Maalis pruunides toonides."Troika", ,,Matus". SKULPTUUR. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa. Tuntuim skulptor on belglane Constantin Meunier (1831-1905).Tema lõi jõulisi kujusid tööstustöölistest, kaevuritest, laadijatest jne. Tema töödes peegeldub tööinimese tugevus ja hingeline suurus. Meunieri töid või koopiaid võib näha mitmel pool Belgia linnades, ka Tallinnason 2 tema reljeefi. Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik oli Johann Köler (1826-1899) Johann Köler sündis Viljandimaal saunamehe peres. Köler õppis Viljandi poiste elementaarkoolis ja kreiskoolis, mis jäi lõpetamata.Läks venna juurde Võnnu, kus õppis maalriametit. 1846.a. läks Peterburi, kus töötas paar aastat maalrina ja seejärel õppis 1848-
tehti rattale vändad. 2 aastat hiljem oli neil esimene jalgrattavabrik. Leiduritele sai selgeks, et mida suurem on vändaga käitav ratas, seda kiiremini edasi saab. Nii viidigi esiratas võimalikult suureks ja tagumine väikseks (9). 8 Suur ratas oli jällegi ebamugav sõita ja raskesti manööverdatav. Veeremist kergendas 1886. aastal B. de Thouarsi poolt leiutatud kuullaagrid. 1897 ilmus rattale kettülekanne. Vabajooksusidur tehti 1895 Meunieri poolt, millega ühistati 1901. aastal Sachsi poolt pidur. Kuna sõideti raudrehvidel, tekitas see hirmsat müra ja sõitmine oli väga konarlik. 1839 avastab Charles Goodyear vulkaniseerimisprotsessi, mis viis rehvi leiutamiseni. Esimest õhkrehvi katsetas inglise raudteeinsener Thomson 1845. aastal, kuid siis veel edutult. Sama asjaga saavutas edu Belfasti loomaarst Dunlop 1888. aastal, kui teedel hakkasid veerema tema ,,õhkjahutusega kummisidemed", nagu Dunlop neid nimetas (2).
annaabi.ee 
