Uurimustöö: Mõisad
tagasihoidlikum barokk.
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste
ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele
ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud
seinad ja talalaed.8
Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis.
Palmse mõis
Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus
Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas
Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema.
Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt
J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem
terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli
viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10