Saksamaa keisririik
üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne,
kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud.
Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur:
1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just
ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler
Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“,
otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal
korporatsioonid keelustati ja kõigi ülikoolide juurde määrati riiklik järelevaataja, kes pidi
valvama üliõpilaste ja õppejõudude meelsuse üle. Paljud aktiivsemad üliõpilased ja
õppejõud visati ülikoolist välja, trükisõnale kehtestati range tsensuur.
2. Pärast 1848