Värvid
Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille aminohapped on peptiidsidemetega (-CO-NH-)
seotud pikkadeks ahelateks. Valgud on elusorganismide põhikomponendid. Lihtvalgud ehk
proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha
jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt).
Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist
komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk
kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt.
Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist
aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate
aminohapete kindel kogum ja nende protsendiline koostis.
Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures
toimuvad vaid väikesed keemilised muutused. Nende vaenlane on siiski niiskus, sest see võib
annaabi.ee 
