4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2. Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3. Suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4
: ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil. Trükigraafika stiili kasutades tehakse pilt enamasti paberile, või muule materjalile, millele saab trükkida. ÜGAJA KUNST. 1.Mis iseloomustab koopamaale ja mida või keda seal kujutatakse ? Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3
piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg. Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid. Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile. Tai Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai Royal Forest Department) ametlikuks arvukuseks ligi 600 tiigrit. Hoitakse alal kaheksat suurt (üle 2000 km²) metsamassiivi, üks isegi suurem kui 12000km², olles seega
annaabi.ee 
