Metsatulekahjud
Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti
tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust
juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas
sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam
kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule
tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris.
Metstulekahjud nädalapäevade lõikes
Kõige enam tulekahjusid saab alguse nädalavahetustel, sest siis on inimesed looduses, tehes
lõkkeid, suitsetades, liikudes autodega metsas jne.
Ilm ja kliima
Süttimisohu suurus metsas sõltub metsa iseärasustest ja ilmastikust. Ilmastiku osas on
olulisemad tegurid tuul, õhutemperatuur, sademed ja suhteline õhuniiskus. Õhuniiskus,
temperatuur, sademed ja tuul mõjutavad põlevainete niiskust, tuul lisaks ka tule levikut.
annaabi.ee 
