H.Ibseni ,,Metspart" Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna proble...
Hjalmar kavatseb oma isa nime jälle ausse tõsta ning see ongi tema eluülessanne. Püssi, mis ta käes hoiab, on etendanud suguvõsas omajagu tragöödiat. Vana Ekdal oli seda relva oma oimukohal hoidnud, kui kohtu otsus välja tuli, ent ei julgenud endalt elu võtta. Tema isegi oli proovinud masenduse hoos seda sama, ent julgusest jäi ka ss puudu. Hjalmar rassib igapäev natukene oma leiutise kalla. Mõtiskleb jne. Gregers hakkab ajama, et Hjalmaris on midagi metspardist, et ka tema sukeldub vee alla ning hoiab põhjarohust kõvasti kinni. Gregers ütleb, et ka temal on nüüd eluülesanne. Hjalmar palub, et tema sellest kohe välja jäetaks. Gregers arvab endiselt, et sõber on muidagi ,,mürgitatud". Gina ja Hedvig toovad õllepudelid, viinakarahvini, klaasid ja muu sinna juurde kuuluva. Samal ajal ilmuvad eesuksest Relling ja Molvik, mõlemad ilma kübara ja üleriieteta. Molvik on frakis.