Hääleliigid Sigrid Orasmäe Sopran Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus olulisemaks hääleliigiks ooperi õitsenguga Itaalias. Paljud rollid olid kirjutatud meessopranile. Populaarseks sai naiste esinemine meeste kostüümides levis edasi kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil ooperipartiisid kindlatele artistidele Sopranit ja metsosopranit hakati eristama 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. loodud sopranirollid on kirjutatud metsosopranile. http://www.youtube.com/watch?v=t83c1V4UmBc Metsosopran Metsosopran on madal sopran. soprani ja aldi vahepealne. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtudkontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. http://www
klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
annaabi.ee 
