Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest
aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele
nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga.
Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe,
Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega
ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja,
mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on
märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned.
2.2 Neorenessanss, neobarokk
Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90. aastail arhitektuuris neoklassikalised
suunad. Üleminek klassitsismilt neorenessanssi oli muidugi sujuvam kui neogootikasse, ometi
oli see visuaalselt tajutav. Täielikult tõrjuti välja sammasportikus ja asemele tuli ümarkaar,
annaabi.ee 
