Vabadusvõitlus
Sakslased kasutasid seda perioodi ettevalmistusteks uute rünnakute korraldamiseks.
1212. a. kevadel sõlmis piiskop Albert Jersikas Polotski vürsti Vladimiriga rahu.
Vladimir tunnistas Liivimaa Albertile kuuluvaks ning ühtlasi sõlmiti ka liit leedulaste
ja teiste paganate vastu, kinnitati kaupmeesete vaba liikumisõigus Väina jõel.
Suvel tõstsid liivlased ja latgalid võõrvõimu vastu mässu. Kaevati, et Võnnu
orduvennad olevat talupoegadelt põlde ja metsmesipuid vägivaldselt ära võtnud.
Piiskop Albert ja Ratzenburgi Philipp ei suutnud liivlastele ja latgalitele vastuvõetavat
lahendust leida ja viimased sõlmisid liidu. Selles osales ka Kaupo, kes lubas nende
eest Albertile kosta, et ta nende koormisi kergendaks. Liivlased aga polnud nõus ja
võtsid eesmargiks Liivimaa ristiusust vabastada. Liikumise keskuseks sai Toreida
piirkond. Kui sakslased Kaupo suure linnuse põlema süütasid, koonduti Dabrieli
linnusesse Satseles
annaabi.ee 
