Giovanni Boccaccio „Dekameron“
tarkuse ja kavalusega lööb elus läbi ning rumalad saavad lõpuks oma palga.
Neljanda päeva teine novell räägib loo munk Albertost, kes kinnitab ühele naisele, et ingel
Gabriel on temasse armunud, kuid käib tegelikult ise ingli kujul tema juures magamas. Naine
on rumal ja edev ning arvab päriselt, et ingel Gabriel isiklikult temast vaimustuses on. Juttude
kaudu saavad sellest teada sugulased, Alberto hüppab aknast välja ja varjab end ühe teise
mehe majas. See mees riietab ta metsmeheks ja viib ta järgmisel päeval linnaplatsile, kus ta
ära tuntakse ja vangi pannakse. Jutustuses on hästi näha, kuidas Boccaccio madalalaubalisust
pilkab, ta lausa naerab selle tüdruku rumaluse üle. See lugu näitab, et isegi kui tarka võib
päästa tema kavalus ja taiplikkus, võib ta alatuse eest saada karistada. Tark inimene ei tähenda
kohe otseselt õilast ja head soovidega inimest.
Jäi ka mulje, et Boccacio austab väga naisi. Boccaccio seisab abielu kui majandusliku
annaabi.ee 
