Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga
3.6. Järeldused
Eesti loomamuinasjuttude peamised tegelased on imetajad, näiteks rebane, hunt, karu
ning jänes. Nendest loomadest on rebane ja jänes Eestis arvukalt levinud loomad ja
inimene puutub kokku mõlema liigiga (Männi & Luhila, 2015). Seepärast võivad
rebane ning jänes olla populaarsed tegelased ka Eesti muinasjuttudes. Samuti on hunt
saanud tuntuks seetõttu, et on teinud kahju inimeste koduloomadele (Turovski, 2016).
Karu on populaarne metsloomamuinasjuttudes nimetatud tegelastest, kuid pole Eesti
metsades kõige rohkearvulisemalt levinud imetaja ning tal on vähe kokkupuuteid
inimesega.
Kõige rohkem esines peategelase rollis rebane, 42 korral. Rebase populaarsus
muinasjuttudes võib olla tingitud sellest, et ta on maailma levinuim ja arvukaim kiskja,
kes suudab elada eeslinnades ja põllumaastike läheduses, kus inimesed teda tihti
märkavad. Samuti on ta kurikuulus, sest sattudes lindlatesse või teistesse