Muinas-Eesti sõjandus
)
Peale tavaliste sõjanuiade on omal ajal olnud ka piitsnuiad (kettnuiad?), need on
samuti ääretult efektiivsed ning head relvad.
Vibu
Venelastega seoses on Henrik korduvalt maininud vibukütte. Eestlastega seoses
Henrik vibulaskmist maininud eriti ei ole, vaid kahel korral. Ta mainis saarlasi.
Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib
olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid
kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on
oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning
harjutada.
Ammud ja ammunooled
Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole.
Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa),
ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti