Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades
Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei
valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks.
Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on
kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on
kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1
1
K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958.
7
3. Kiskjad
Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt.
Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu
rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit.
Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg.
Arvukus umbes 900 isendit
annaabi.ee 
