Marjad - referaat
üheks liigiks peetava valge sõstraga.
Hendrik Relve kirjutab oma teoses ,,Puude juurde" (1998) sõstraid kirjeldades karvase sõstra
kohta, et teda aias ei kasvatata, küll aga leidub seda liiki paljudes kohtades segametsades ja
puisniitudel. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Muus osas on liik üsna
sarnane punase sõstraga, mis pole meil looduslik liik, kuid võib vahel looduses leiduda
metsistununa. Karvase sõstra marjad on sama moodi punased ja hapu maitsega nagu punased
sõstrad, kuid põõsa küljes on neid märksa vähem.
Mageda sõstra kohta kirjutab Osvald Pogen raamatus ,,Meie marjad" (1977), et see on
peamiselt ilutaim. Tema punased kerajad marjad on ebameeldiva lääge maitsega, kuid väga
suure karotiinisisaldusega. Toidumarjana leiab vähe kasutamist.
Hendrik Relve on oma hinnangus pisut leebem. Ta kirjutab, et mage sõstar on meie looduses
annaabi.ee 
