Botaanika (süstemaatika)
on levinud troopilistel ja subtroopilistel aladel, aeglase kasvuga (kuni 20 m) sambakujulise või
muguljalt paksenenud tüvega ja vegetatiivne pung asetseb tüve tipul, mis on ümbritsetud igihaljaste
lehtedega) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud, esinesid mõlemasugulised käbid).
HK HÕLMIKPUULAADSED
Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks
hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas
ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise
tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on
kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti
lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on
söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250)
HK OKASPUUTAIMED