Rakendusbotaanika
Toomingas/pihlakas(tuhk-/pooppuu(kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu
Edasi pole enam üldse puud
Türnpuu-lääne ja põhjaeesti
Paakspuu-märjemad alad
Kukerpuu
Kuslapuu: harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes
madalsoo metsades ja puisniitudel.
Sõstrad- mage/must/karvane
Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m.
Kikapuu
Lodjapuu
Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed)
Kibuvitsad
Tuhkpuud
Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata.
Võõrpuud
Lehis üle 200 eestis kasvatatud Vigalas, oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga
Hobuksastan
Paplid
Elupuu
Sirelid
Kirsipuu- 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel
Astelpaju
Puidu tugevus
Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad.
Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud.
Pikaealisemad puud on kõvemad.
Kuslapuu on üks kõige kõvemaid
annaabi.ee 
