"metsikumast" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kõlavat, õhulist, tiivulist. Ta laul oli pidev helisemine, meloodiate, ootamatute trillerite ja lihtsate lausete ahel, mida katkestasid teravad, vilistavad helid; vahelduvad heliredelid, mis isegi ööbiku tasakaalust oleksid välja viinud, mis aga siiski harmooniliselt liitusid; pehmed hõljuvad helikäigud, mis tõusid ja vajusid nagu noore laulja rindki. Ta kaunis nägu kajastas erakordse väljendusrikkusega kõiki ta laulu kapriise, alates kõige metsikumast joovastusest kuni kõige tagasihoidlikuma väärikuseni. Ta näis olevat vahel kui hullumeelne, vahel kui kuninganna. Laulu keelt Gringoire ei tundnud, paistis isegi, et lauljale eneselegi on see keel võõras, nii vähe vastasid väljendatud tunded laulu sõnadele. Nii said need neli rida ta suus metsiku rõõmulaulu ilme: Un cofre de gran riqueza Hallaron dentro un pilar, Dentro del, nuevas banderas Con figuras de espantar. 1