Muinasaja inimeste tarbimisesemed
olid tehtud luust, värvilistest ja läikivatest kividest, loomade hammastest ja kihvadest, konnakarpidest
jm. Üsna osav oli kiviaja inimene ka joonistamises. Tal polnud küll paberit ega lõuendit, samuti
pliiatsit ja kustlikult valmistatud värve. Ainukesteks abinõudeks olid terav kivikild ja harilikult
loodusest saadud värvid - punane, pruun ja must. Kiviaja inimesed joonistasid oma koopa seinale
loomi, kelle peale nad jahti pidasid ja kellega tihti kokku puutusid, näiteks mammuteid, metshargi,
põtru ja hobuseid, harvemini inimesi. Mõned joonistused on nii tõeparased ja ilusad, et raske on
uskuda, et need joonistasid inimesed aastatuhandeid tagasi. Taimed kiviaja kunstnikku ei huvitanud.
Kiviaja inimesed tegid ilusaid väljalõikeid ka luusse ja puusse. Aastatuhandeid hiljem õpiti kasutama
paremaid tööriistu. Idast tulid Eesti aladele elama soome-ugri hõimud. Algselt elasid need Venemaal
Uurali piirkonnas, kust nad rändasid mitmele poole laiali
annaabi.ee 
