Muinas-Eesti sõjandus
Ei olnud sõjaretked lihtsalt kiire ettevõtmine,
vaid seda plaaniti päris pikalt.
Eestlaste puhul sõjakäikudest mitmeid liike ei eksisteerinudki. Näiteks ei ole
teada ühtki eestlaste ehitusretke. Ehitusretk on teatud mõttes näitaja, et
eesmärgiks on kindlasti vastase territoorium oma võimu alla saada.
Sõjaretkede suurus
Arve on teada üpriski vähe. Üks kindel arv on antu Madisepäeva lahingu (1217)
kohta. Eestlasi oli väidetavalt kokku kogunenud 6000. Metsepoole lahingus 1218
on märgitud umbes 1000 eestlast. Tegelikult ega ei teatudki, palju inimesi vastas
oli, ega ju ei loendatud neid inimesi üle.
Sakslasi on Hendrik iseloomustanud detailsemalt. Üldjuhul jäid arvud kuskile
3000-8000 mehe vahele. Muistse vabadusvõitluse lõppjärgus on ristisõdijate arv
kasvanud. Erakordselt suur arv ristisõdijaid oli 1227, kui tungiti Saaremaale.
Märgitud oli 20 000 meest, kuid see hõlmas väga paljusid erinevaid salku:
sakslasi, mandri-eestlasi, liivlasi jt
annaabi.ee 
