E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
vandus ennast ja naist maa põhja ja õhkas oma tumestatud hinge viimaks higistades ja
ahastades välja. Krõõt jäi leseks ja kasvatas lapsed, keda ta hullupööra armastas, jumala ja
sakste kartuses üles.
Kaksikud olid nüüd üheksateistkümne-aastased.
Vend P r i i d u oli kena sirge noormees, päris saksa näomoega ja käharate juustega,
loomu
134
poolesi väga kergemeelne, suur võrukael, laisk ja hea südamega. Tema kõige armsam
ajaviide oli mööda metsi ja külasid luusida, metselajatega sõdida ja külaneidudega naljatada.
Õde M a i -- ema üksi hüüdis teda ikka täie nimega Mariaks -- oli ema nägu, niisama ilus,
aga veel peenemate näojoonte ja liikmetega. Maie silmad oli lahked, nägu tõsine ja mõistlik,
käte nahk sile kui siid, sest et ema neid mõne saksa soost väimehe tarbeks püüdis hoida;
pikem
ja peenem riie kui muidu talutüdrukutel kattis Maie jalgu, aga meie tunneme neid juba nende
jälgedest.