Metsavenna Talu
Mu isa oli loomult lahke ja lõbus mees. Ainult ühel teemal ei rääkinud ta sõnagi. Mitte
kunagi. Sulges suu või läks lihtsalt ära. Need olid metsavenna-aastad, meenutab
Meelis ...
Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940.
aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahtlikult metsast välja 1954. aastal.
Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed
küüditatud.
"Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe," meenutab Meelis, kes
teadis kogu lapsepõlve oma isa raskest saatusest. "Kakskümmend aastat tagasi olin
koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse,
mida hoidsin kaua vaid enese teada," pajatab Meelis. Järsku läksid tal justkui
keelepaelad lahti, ta ilmselt ei pidanud enam pingele vastu ja pidi kõik ära rääkima.
Ta lausus, nüüd poeg ütlen ma sulle ühe suure saladuse, mida siin ilmas ei tea mitte
keegi