Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid
ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi
rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39
maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks.
Vastupanu reziimile
Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk
metsavendlusena, mis õnnestus nõukogude võimul maha suruda alles 1950ndate keskpaigaks.
Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 14 00015
000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid
väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent
keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978.
aastal.