et see oli hea võim ning nii peavadki asjad maailmas olema. 5. Teose kunstilised iseärasused: jooni alla selles esinevad jooned. Ekspressionistlik kirjandusmeetod, tegelase sisemonoloog, tegevusaegade vaheldumine, täpne ajastu ja olustiku kirjeldamine, iseäralik keelekasutus, autobiograafilisus. 6. Kõige mõjuvamad kohad, mis tundeid ja mõtteid teos tekitas. See oli minu arvates mõjuv koht, kui minategelane küsis vanaemalt, miks ta metsavendasid üles ei anna. Teine mõjuv koht minu jaoks oli see, kui minategelane leidis pildiraamatu, kus ülistatakse Stalinit. (Hiljuti oli ka ajaloos see teema, seega läks see kuidagi eriti hinge). Üldiselt raamat alguses mulle ei meeldinud, venis mingil moel, kuid hiljem süüvisin raamatusse rohkem ning see pani tegelikult mõtlema just selle üle, kuidas eestlased kunagi elasid. Ma ei kujutaks kunagi ette, et lähen poodi ning isa ostab mulle martsipanist looma
sõja korral 41. aasta suvesõja kordamine. Pärnu- ja Viljandimaa piiril metsades ja rabades oli tollal palju metsavendi, Hendrikson püüdiski neid ühendada, allorganisatsioon oli isegi Pärnu linnas. Organisatsiooni kuulus NKVD toimiku järgi üle 300 inimese, ilmselt on selle arvuga veidi liialdatud. Anti välja ka lendlehti. Hendrikson arreteeriti 1945.a. sügisel ja mõisteti surma. Nõukogude võim nimetas metsavendasid bandiitideks ning korraldas nende tabamiseks ulatuslikke operatsioone miilitsa- ja julgeolekujõudude osalusel. Metsavendi süüdistati omakohtus Nõukogude võimuga kaasaläinute kallal ning muudes vägivallategudes, samuti relvastatud röövides kauplustesse jm. Nõukogude allikatel hukkus ajavahemikul 1946-1956 "metsavendluse tulemusena"- 891 inimest, neist 447 nõukogude ja parteiaktivisti, uusmaasaajat ning nende perekonnaliiget. 295 hävituspataljonide liiget, 52 NKVD ja NKGB,
ohvitseri, kes mõistis miks eestlased saksa armees sõdisid. Seejärel leidis Rebane peidupaiga Goslari põgenikelaagris. 1947 astus ta Briti luureteenistusse, kus tal õnnestus leida ligi viiskümmend töötavat endist leegionäri ja suunas nad Londonis asuvasse luurekooli. Värvatud agentidega oli Rebasel plaan Eestis luua Kaitseliidu laadne põrandaalune organisatsioon, kus välja oleks tulnud astuda vaid sõja korral. Kuid kuna Alfons Rebane toetas Eesti metsavendasid, tuli tal 1960 luuretöölt lahkuda. Peale luureteenistusest lahkumist töötas Rebane tehase öövahina. Rebasel oli suurepärane taktikaline mõistus, mis avaldus eriti kaitsetel ja piiramisrõngastest väljamurdmisel. Laadoga lahingus, lahingutes 1944 aasta jaanuaris ning Narva jõel õnnestus Rebasel positsioonid maskeerida ja kindlustas sellega ka lahingu võidu. Ta püüdis alati säästa oma mehi ja väärtustas neid. Alfons Rebane suri Augsburgi haiglas 1976 8
annaabi.ee 
