Eesti II maailmasõja ajal
Eestis olid selleks suurte metsade näol head võimalused,
seast seal sai isegi pikemat aega varju leida. Nii mindigi tuhandete viisis metsadesse paiku. Sinna
toodi relvad ja lühikese ajaga loodi partisaniüksused, kuhu kuuluvaid mehi hakati nimetama
metsavendadeks.
Metsavennad peredega Võrumaal
Niipea kui sõda puhkes, muutus ka oluliselt metsavendade olukord. Nad said asuda aktiivselt
võitlema okupatsioonivõimude vastu. 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses moodustati
esimesed metsavendae võitlusüksused (partisanisalgad), kes tekitasid okupatsiooni võimu tagalas
suurt kahju:
Hävitasid voore ja autokolonne
Purustasid sildu ja teid
Tapsid punaste kaasajooksikuid
Peeti maha ka tõelisi lahinguid.
Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru.
Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest.
Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi
annaabi.ee 
