Kirjand: Valgus ja vari (Juhan Liiv)
isa-, ema-, õe-, kui ka vennaarmastust, mida ta varem ealeski polnud kogenud. Teda õpetati
lugema ja kirjutama, ning kordki elus tundis Villu, et tal on elus võimalik veel midagi
saavutada ja oma rahvast tõepoolest hädast ja viletsusest välja aidata.
Nimetatud teose mõneti mõistatuslik ja vastuoluline lõpp andis siiski ehedalt mõista, et
vaatamata heade inimeste suuremeelsetele tegudele ja püüdlustele seisis ka vanaduspõlves
peategelase silmapiiril sümboolne metsavari. Kuigi Villu eluteel oli olnud mitmeid
päikesekiirtena mõjuvaid isikuid ja sündmusi, ei olnud need piisavad pimestamaks
kõikehõlmavat orjuse- ja vaesusevarju.
Paraku ei ole Eesti ainus riik, mis ajalooliselt on pidanud silmitsi seisma orjuse alandava ja
rahvast rõhuva ikkega. Nii päris- kui teoorjus on olnud laialt levinud kogu maailmas terve
ajaloo vältel ning mitmetes piirkondades on inimest omandina käsitletud veel 20. sajandilgi.