Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et
elasid, sellel kasvada aitasid jne. Mõnikord võisid nad ilmuda inimeste ette loomadena (karu, madu vms) või inimese-taolisena. Metsavaimud on rahvausundis esinevaist loodusvaimudest kõige elujõulisemad. Vaimud on seotud kindlate metsadega (liikidega, nt kased jt). Haldjad olid sotsiaalses struktuuris inimese- sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus
annaabi.ee 
