Eesti rahvausundi maailmavaade
avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka
muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana
inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle
võrsumist arvatakse olevat surnute hingedest. Samuti eralduvad loodushinged oma kehast
iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim
jne.
12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle
vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on
otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu -
viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu
idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal
veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite