EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Analüüsides looduskirjandust nagu mis tahes teist looduse esitlusviisi
eesti kultuuris, ei pääse uurija identiteeti ja ideoloogiaid puudutavatest
küsimustest. Selleks on eestlasi liiga sageli peetud loodusrahvaks, kelle
lähedane suhe metsaga neid naaberrahvastest ühtaegu eristab ja esile
tõstab. Kui säärane arusaam ei sobinud kokku mõne ajaperioodi teistsu-
guse reaalsusega, projitseeriti see mineviku kuldaega, mil inimesed
elasid kindlasti palju loomulikumalt, heades suhetes metsavaimude ja
teiste looduskeskkonna hingestatud esindajatega. Säärastel kultuuri-
müütidel on oma kujunemislugu, eri kihistused ning ka omad sotsiaal-
sed, poliitilised ja kultuuriloolised põhjused, mistõttu neid ei tohiks
kindlasti käsitleda kergekäeliselt või üheplaaniliselt.
Eestlaste "loodusläheduses" peitub aga omajagu paradoksaalsust. Kui
ühelt poolt vastandus eesti talupoeg erilise loodussuhte tõttu muulastest
annaabi.ee 
