Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga
karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei
tule!''). Sealsamas nülgisid ja tükeldasid Lisete ja Jürka karu ja lehma ja vedasid tükid ja nahad vankriga
koju. Jürka rääkis juhtumist ka Antsule, kes sellepeale kostis, et hea, et karu, mitte hunt, sest siis saab
lehma eest kahjutasu. Muidugi valetas Jürka metsavahtidele, et ta tappis karu enesekaitseks, sellepärast
ei saanud ta trahvi, sest tegelikult poleks tohtinud karu tappa. Karunaha võtsid metsavahid Jürkalt aga ära
ja lehmaraha sai endale Ants. Jürka sai endale küll Antsu käest teise, veel kiitsakama lehma, kuid pidi
nüüd veel rohkem Antsu juures tööd rabama.
Ühel päeval ilmus Lisete jutule Kase minia, kes kassipoega tagasi tahtis. Ütles, et ämm kutsub teda
kassivargaks
annaabi.ee 
