Eesti murded
vadjapäraseks murdeks. Tüüpiliseks erijooneks on siin olnud rohke õ-hääliku esinemine.
Näiteks õtsekõhe üle Õtsamärdi õrasse; kõllane õrav issi `istus' õksa õtsan, õgis õkkid ja
õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti `armas
tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti', või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti `küll oli
hale vahtida, kui metsavahti lasti lahti'.
4 Lõunaeesti murded
4.1 Tartu murre
Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli
kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline
kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om
`sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'.
annaabi.ee 
