"metsavahikodust" - 1 õppematerjal

Mart Saar

1.5 Õpingud A.Kapi juures A. Kapi juures täiendas Mart Saar oma muusikateoreetilisi teadmisi ja mänguoskust. Seda tegi ta suure tahte ja enesekriitikaga. Meenutades kord oma isa improviseerimist, lausus M. Saar: "Imetlesin, et isa trumpas minu üle ka veel siis, kui Kapi juures mängisin juba Mozarti sonaate." 1901. a. sügisel pääses Saar Peterburi konservatooriumi. Mart Saare tee metsade ja rabade tagant läbipääsmatute teede tõttu muust maailmast eraldatud vaesest metsavahikodust Peterburi konservatooriumi on (pidades silmas tolleaegseid olusid) kuidagi kummaline ja erakordne. See on külanooruki julgelt ja sihikindlalt käidud tee. Ta sugukonna liikmed mitmest põlvkonnast realiseerisid orelite ehitamises ja omaette musitseerimises oma erakordselt tugeva kiindumuse muusikasse. Mart Saares see kiindumus kasvas niivõrd tugevaks, et purustas sugukondliku traditsiooni. Saar loobus vanema poja kohustusest jätkata tulevikus isa tööd Hüpassaare metsavahina.