kiirteedel. Külgtuule mõju tuleb arvestada: · Sildadel · Metsa vahelt lagendikule sõites · Autorongist möödasõidul (nii tema varju sõites, kui ka sealt väljudes) · Tee ristumisel laia metsasihiga Metsloomad Metsloomade teeleilmumine võib alati kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Seetõttu tuleb nendesse suhtuda suure ettevaatusega. Ettevaatlik tuleb olla vastavate liiklusmärkidega tähistatud teelõikudel ja metsavahelistel teelõikudel. Loomade teeleilmumise suurim tõenäoline aeg on hommiku- ja õhtuhämaruses. Kui teed ületab üks või mitu looma, tuleb alati arvestada võimalusega, et neile järgneb veel teisigi. Nähes teel või tee ääresmetslooma, tuleb kohe vähendada kiirust, vajadusel ka seisma jääda ning lülitada kaugtuled ümber lähituledeks.
jõudnud veebruari algupoolel, viimased hilisematel kevadetel aga pärast aprilli keskpaika. Pärast pesitsusaja lõppu hajub osa asurkonnast teistele läbipaistva pinnakihiga veekogudele: esmalt vanalinnud, hiljem noored, uidates ka mere ja suurte järvede ääres. Viimaseid isendeid nähakse novembrikuu jooksul, harvem detsembriski; üksikud viibivad jäävabade kiirevooluliste jõgede ääres kogu talve. Neid võib talve veetmas leida ka allikalistel, sealhulgas metsavahelistel kraavidel. 1976. aasta jaanuaris saadi teateid kokku 30 meil talvitava isendi kohta. Kuna kalad hoiduvad talvel tavaliselt sügavamale kui suvel, siis on sööstsukeldumisega saaki tabaval jäälinnul raskevõitu toitu hankida ja karmima pakase korral võib mõnigi talvitama jäänu nälja ja külmumise tõttu hukkuda. 1939/40. aasta eriti külma talve järelmina hukkus liigi Eestis juba üsna arvukaks
annaabi.ee 
