Otepää kõrgustik
Suures ülekaalus on soostunud
ja madalsooniidud, mis paiknevad raskesti kuivendatavates nõgudes ja jõe- orgudes. Suur osa
kõrgustiku soostunud maadest ja soodest ongi niitude all. Aruniitusid on vähe, sest vähegi
sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga.
Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab
veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni.
Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning
keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin
katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast.
Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus
metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus
annaabi.ee 
