Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010
Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede
tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused.
Metsamajanduse võrdlus:
Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel
umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide
uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele
ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga.
Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid,
pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi.
Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude
eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse
siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske, kaske. Istutusmaterjali kvaliteet on RMK