või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi. Maapinna ettevalmistamine võiks metsauuenduseks toimuda külvipuhul kahel viisil, kas labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine teistmoodi, pinna ettevalmistamine tehakse harilikult suvel või sügisel, praegusel ajal toimub see enamasti mehhaniseeritult spetsiaalselt selle tööjaoks konstrueeritud masinaga mis kobestab pinnast, lõhub puidu jäänuseid ja puhastab pinnase paremaks istutuseks.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades? 2. Milline on nende muldade niiskus, viljakus, happesus? 3. Missugused puud ja millise boniteediga kasvavad soovikumetsades? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Miks on raske määrata tarna ja osja kasvukohatüüpe? 7. Iseloomustage soovikumetsade samblarinnet! 8. Kas lubikaloo kasvukohatüübil võiks olla sarnasust soovikumetsadega? Milline? 9. Millised liigid on sobivad metsauuenduseks soovikumetsades? 10. Millised on tähtsamad metsatüübid soovikumetsades? 7. RABASTUVATE METSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhte- liselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%
annaabi.ee 
