"metsatundrataimestik" - 1 õppematerjal

Ülevaade Eesti muinasajast

see järk-järgult aeglustunud. Ka praegu kerkib Eesti loodeosa 2-3mm aastas. Liustik vormis maastikku nii pealetungil kui ka taandudes, kulutades ja kuhjates maapinda. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad teadaolevalt umbes 11 000 aastat eKr. Jääaja ilmastik oli muutlik, vaheldusid külma ja maheda kliimaga perioodid. Jää taandumise ajal valitses Eesti ala arktiline kliima. Järk-järgult hakkas jääst ja jääpaisjärvest vabal alal kasvama kidur avatud tundra- ja seejärel metsatundrataimestik. Hiljem, kui kliima soojenes, ilmusid vähenõudlikumad puuliigid ­ mänd ja kask. Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda. KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid