Eesti kärplased
jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranz, tahapool ahenev
nagu on näha ka piltidel (vt fotod lk 10 ja 11). Metsnugise tallad on talvel
tiheda karvaga kaetud, kivinugisel aga peaaegu paljad. (Loomade elu, 1987)
Kivinugis (foto Toomas Mitt)
Metsnugis on tüüpiline metsaloom. Ta eelistab vanu risustunud, suurte
õõnsate puudega okas- ja segametsi; lagedale tuleb üksnes saaki jahtides.
Ka kivinugis elab mõnikord metsas, kuid sagedamini asustab ta siiski
metsatuid kaljuseid mäenõlvu, ovraage, kivimurdusid põllukaitseribasid, aedu,
11
tihti ka asulaid, koguni linnu. Tegevad on nad peamiselt pimedas, kuid neid
kohatakse päevalgi. Metsnugis peab jahti ta nii puu otsas kui ka maapinnal.
Edasi liigub peamiselt maapinnal, kuigi on võimeline ka puult puule hüppama.
Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde.