Mets kui elukeskkond
Metsaalune maa
püsib värskena, puude võrad ja pindkate takistavad pealispinna kinnilöömist, maa jääb
alaliselt kohedaks ja väetatakse järjest mahalangenud ning kõdunenud lehtede ja okstega.
Lisaks reguleerib mets vee ringjooksu, toites kuivadel aastaaegadel allikaid ja hoides ära
pikemate sadude puhul uputusi, maauhtumisi ja üleujutusi. Sagedasti algab pärast metsa
maharaiumist maa soostumine. Samuti mõjub mets õhu temperatuurile tasandavalt.
Ööpäevased metsatemperatuurid on metsa all vähemad kui lagedal. Lõpuks mainib
Daniel, et metsade kaudne tähtsus seisneb ka selle esteetilisuses, kuna metsade puududes
on maastik justkui surnud ja igav.
Metsa otsene tähtsus seisneb aga metsasaaduste, eeskätt puude kasutamise
võimaluses, millele lisandub jahiloomade kasutamine toiduks ja kehakatteks, samuti
seened ja marjad. Puitu on pikka aega kasutatud kui ehitusmaterjali, kuid arenennud