Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi tööriistade valmistamise ja korrastamisega Metsategu-puu maha võtmisest kuni ahju alla saamiseni Heina- ja viljalõikus Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine) Talutööd lastel Töötamine algas juba varakult, 6-7 aastaselt Käidi karjas
Varumisvolinik Põllumajandusühistud Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast Talude kurnamine ja väljasuretamine 21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s” Müüginormid (diferentseeritud, suured talud, sakslastega koostööd teinutele suuremad normid) Põllumajandusmaks (diferentseeritud, suurtel taludel kõrgem) Riiklikud kohustused (metsategu, teede korrastamine) Kulakute nimekirjade koostamine 1947-48 25.-27. märts 1949 küüditamine Põllumajandus pärast kollektviseerimist Palju väikeseid kolhoose, mida asutakse ühendama Maaelu allakäik ja vaesus Naturaalmajandus Põllumajandus kogutoodangu langus ja haritava maa vähenemine Ellujäämise strateegiad: isiklik aiamaa 1950. aastate ja 1960. aastate ümberkorraldused Kolhooside üleminek rahapalgale 1950