Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
toiterikkamad ja veega paremini varustatud kui eelmise tüübirühma mullad. Neid
metsi leidub eeskätt mõhnastikel, sanduritel ja moreenkühmudel. Alustaimestus on
tüüpilised pohl, mustikas ja tihe samblakate, puurindes valdab mänd, kuid on
ka kuuse, kase ja haavaga segapuistuid. Palumetsi on peamiselt Kagu- ja Lõuna-
Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.
Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt metsataimkonna keskse
rühma. Liigivaesed laanemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid.
Puurindes on põhiliik enamasti kuusk, kuid rohkesti on ka mitmesuguseid
segapuistuid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud varasematest
tamme-segametsadest, mille kasvuala on vahepeal olnud põllustatud ja hiljem
taasmetsastunud. Alustaimestikus on ohtrasti jänesekapsast, liigivaestes metsades on
tüüpilised leseleht, laanelill, mustikas ja kattekold