Sillapää Mõisapark
Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel
määral ka interneti lehekülgi.
Referaadis esinevad pildid on võetud internetist.
Mõisa ajalugu
Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi
aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see
Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa-
ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe
suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu
toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust
vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra,
kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla
9. jaanuaril 1710. a
annaabi.ee 
