Keskkonnaprobleemid
sellele järgneb uuendus: vaid nii on võimalik tagada või suurendada
metsade produktsioonivõimet ja seega ka tulutootlikkust. Vastasel
juhul toob raie ka puhtmajanduslikult kahjumit (seda muidugi mitte
raiujale, kes on maaomanik vaid raie hetkel).
Metsade lõpp- ehk uuendusraie ja metsauuendus kaotasid tasakaalu
juba eelmise kümnendi keskpaigas, kui eraomandisse jõudnud
metsade osatähtsus ning seal toimuvad raied hakkasid tooni andma
kogu metsakasutuses (joonis 13). Vahe metsataastamise optimaalse
vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt
suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba
enam kui 50 000 hektaril [2]. Seega on otseste investeeringutena
metsa tagasi viimata 500 miljonit krooni, arvestamata iga-aastast
tulutootluse puudujääki.
Erametsandust tuleb ja saab ohjeldada. Lugedes möödunud sajandi
esimese poole metsandustegelaste kirjutisi, kaob ajaline piir: tundub,
et kõik see, mis toimub praegu, on kunagi juba juhtunud
annaabi.ee 
